Ligipääsetavuse parandamine

Õppereis Islandile 11.10.2021-14.10.2021

Landsamtökin Þroskahjálp

 Organisatsioon, mis on keskendunud puuetega inimeste õiguste eest seismisele. Tegemist on vihmavarju organisatsiooniga, mis teeb pidevat koostööd selle liitlastega. Kuna fookuses on puuetega lapsed siis on koostööpartneriteks nii teenuseosutajad, lapsevanemad kui ka riiklikul tasandil sotsiaaltöötajad, ministeerium jne.

Organisatsioon oli minu jaoks väga huvitav ja uus kuna Eestis ei ole otseselt sellel eesmärgil asutust loodud. Igapäevaselt tegelevad nad kõigiga, kes tunnevad, et nende õigusi on rikutud või siis annab õiguste rikkumisest teada keegi komas isik. Lisaks õiguste kaitsele on nende suureks missiooniks edendada puuetega inimestele mõeldud teenuseid/toetusi, mis võimaldaksid neil piisavalt iseseisvalt elada.

Uurisime ka, kuidas käib teenuse vajaduse hindamine ning mille alusel seal klientidele teenuseid määratakse.

Klientide abivajaduse hindamise süsteem on üles ehitatud teisiti- abivajadust hinnatakse individuaalselt, mitte ei panda paika teenuse kättesaadavust kuu lõikes, vaid lähtutakse kliendist ning määratakse kindel tundide arv päevas vastavalt sellele kui palju klient tuge vajab.

Asi, mis veel üllatas – lähtumine põhimõttest, et kõigil puuetega inimestel peab olema õigus ja võimalus iseseisvalt korteris elada. Selleks on ühes kortermajas 4-5 korterit, kus elavad puuetega inimesed ning lisaks üks lisakorter tegevusjuhendajale, kes on klientide jaoks vajadusel olemas ning samas on igal ühel siiski oma privaatne ruum.

Probleemidena toodi välja, et nad näevad vaeva puuetega inimeste avatud tööturul osalemisega ning nende kaasatusega ühiskonnaelus ning avalikel üritustel.

Lisaks see, et kuidas leiavad endale rakenduse puuetega inimesed 20 eluaastates? Islandil ei ole loodud puuetega inimestele koole, nagu meil Eestis on Astangu või Tondi kool, kus on lihtsustatud õppekava ning mis ongi loodud erivajadustega õpilastele. Lisaks on meil hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine, mis tähendab, et õpilase elukohajärgses haridusasutuses on tagatud õpilasele tugiteenuste kättesaadavus ja arvestatud tema individuaalsete akadeemiliste ja sotsiaalsete võimete ja vajadustega.

Ühtlasi tuli jutuks ka koostöö meediaga ning sellel teemal saab tõmmata paralleele ka Eestis tehtava koostööga. Tihti peale loeme uudistest skandaalseid juhtumeid, kus inimeste õigusi on rikutud kas teenuse või toetusega seonduvalt, kuid meie ühiskonnas ei kajastata aktuaalseid teemakäsitlusi puuetega inimeste olukorrast või sellega seonduvatest murekohtadest.

 Solheimar Community

Solheimari ökoküla on kogukonna elamisele sarnanev keskus, mis on rajatud Rudolf Steineri juhtnööre järgides, tõstes inimese elus olulisele kohale vaimuelu, loomingulisuse ning meid ümbritseva keskkonna. Nendest põhimõtetest kinni pidades tegutseb Islandil Solheimari küla, mis on kohandatud puuetega inimestele ning seal elab ca 100 inimest. Sealsetel kogukonnaliikmetel on võimalus elada kogukonnamajas või korteris ning osaleda igapäevaselt erinevatest töötubades või teha erinevaid käelisi tegevusi nagu näiteks, puidutöötuba, küünalte valmistamise töötuba, viltimine, keraamika jne. Selle külastamine oli meeldejääv kogemus kuna seal on keskmes puuetega inimesed ning neile on loodud kõik võimalused elada, tehes töölaadset tegevust ja mõtestatud vaba aja veetmist.

Eesti erihoolekande arengukavas 2014-2020 on küll üheks eesmärgiks deinstitutsionaliseerimine, kuid samas on säilinud puuetega inimestel valida oma elukohta ning seda, kus ja kellega nad elavad. Eestis on Solheimari ökoküla parimaks näiteks samuti Rudolf Steineri ravipedagoogika ja sotsiaalteraapia alusel loodud Camphilli küla.

15.09.2021 toimus Tartu Maarja Tugikeskuses projekti “Ligipääsetavuse parandamine lihtsa keele abil” koolitus enese-esindajatele ja tugiisikutele.

15.09.2021 ootame teid Tartusse AEF projekti ” Ligipääsetavuse parandamine lihtsa keele abil” koolitusele.

22.08.2021 ja 23.08.2021 toimus TUKSi Spordibaasis, Läänemaal AEF projekti “Ligipääsetavuse parandamine lihtsa keele abile” koolitus enese-esindajatele ja tugiisikutele.

29.07.2021 toimus Kuressaares AEF projekti “Ligipääsetavuse parandamine lihtsa keele abil” koolitus enese-esindajatele ja tugiisikustele.

2019 aastal saime Aktiivsete Kodanike Fondilt rahastuse, et muuta avalik ruum intellektipuudega inimestele kättesaadavamaks. Projekti käigus kaardistame  üle-Eestiliselt avalikke teenuseid pakkuvaid asutusi ja kaardistame ligipääsetavust lihtsas keeles küsimustiku abil.

Projektipartneriteks on  Landssamtökin Þroskahjálp Islandilt  ja Tartu Maarja Tugikeskus

Juba mitmeid aastaid on ühiskonna ja poliitikate uuendajate teadlikkust tõstetud ligipääsetavuse vajadusest. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus, mitmed normid ja ka näiteks EU puuetega inimeste õiguste konventsioon tagavad kõikidele inimestele võrdse ligipääsu, täieliku osalemise ja kaasatuse ühiskonnas ning võrdsed võimalused. Hakkab arusaamine füüsilise ligipääsetavuse osas aeglaselt paranema. Ka meelepuude osas nagu  kuulmispuue ja nägemispuue on mõningaid edusamme tehtud. Tänaseks kahjuks ei ole intellektipuudega inimestele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste loomiseks ühtegi sammu astutud. Ligipääsetavuse teema parandamiseks on ellu kutsutud foorum – ligipääsetavus.ee – kes sedastavad ise: „Omame tegutsemiskompetentsi füüsilise, nägemis- ja kuulmispuude ligipääsetavuse osas.“ Nii ühiskonnas laiemalt, kui ka eriala spetsialistide seas on lihtsa kirja vajalikkus avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks üldiselt tundmatu.

Näiteks 2018 aasta 30. mai Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade ligipääsetavuse parandamise alase määruse vastuvõtmise kohta ütleb järgmist: „Avalikule ehitisele esitatavate ligipääsetavuse, kasutamise ja ohutuse nõuete ajakohastatud ja täpsustatud kujul kehtestamine on tingitud vajadusest tagada igale inimesele võrdseid võimalusi pakkuv, väärikas ja iseseisev toimetulek. Palo ütles, et määruse koostamisel olid suureks abiks MTÜ Ligipääsetavuse Foorum juhatuse liikmed, Ligipääsetavuse nõukogu liikmed ning Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmesorganisatsioonid, nagu Eesti Pimedate Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit ning Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit.” See,et intellektipuuet ei ole eraldi märgitud, ei tähenda, et sellega üldse ei oleks arvestatud.

Kuid euroopas ja ka Eestis loetakse intellektipuuet üheks neljast suurest puuderühmast – ülejäänud kolm on siis liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue. Et ligipääsetavuse parandamise eelnõust on intellektipuudega inimesed välja jäänud signaliseerib ühiskonna ja ka poliitikute madalat teadlikkust. Oleme küll enda tegutsemisaastate jooksul juhendeid ja materjale välja andnud, mis on jõudnud isegi riiklikesse juhistesse, kuid näiteks päris ammendavas võrdõiguslikkuse voliniku juhendis on 26-st juhendmaterjalist ainult kaks intellektipuudega inimestele ligipääsetaavuse parandamiseks mõeldud, ning umbes 50- st juhendpunktist samuti kaks vihjavad kaudselt, et intellektipuudega inimesi arvestatakse piiratud juurdepääsuga riskirühmaks. Lihtsa kirja vajalikkus kümnetele tuhandetele inimestele võrdsetel alustel avalikus ruumis orienteerumiseks on avalikkusele ja spetsialistidele veel teadvustamat ja suuresti seetõttu ka meid ümbritsevas ruumis lihtsat kirja ei ole.